Aastatuhandeid on meie päevarütmi reguleerinud päike kui peamine valgusallikas. Maarahvas tõusis ikka koos päikesega ja õhtuti istuti suhtelises pimeduses küünla- või õlilambi valgel. Alles koos gaasi- ja elektrivalguse tulekuga tekkis meil parem võimalus oma uneaja algust oluliselt edasi lükata ja segada oma tsirkaadilist ehk ööpäevast bioloogilist rütmi. Arvutite ja nutitelefoni tulekuga tekkis aga meie sõnavarasse sinise valguse mõiste ja vähehaaval oleme õppinud mõistma selle valguse ohtlikkust. Paljud inimesed hangivad endale nn sinise valguse prillid. On see mood või tõsine vajadus?
Kas valgus võib olla mürgine?
Alustame sellest, et valgusel ja valgusel on vahe – küsimus on valguse lainepikkuses. Mis üldse on valgus? Valgus on kiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380-700 nanomeetrit (Vikipeedia andmed). Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajume me erineva värvusena – mida madalam lainepikkus, sinisem või lillakam see on. Ja vastupidi – mida suurem lainepikkus, seda „soojemana“ me seda näeme – punase või oranžina. Ultraviolettvalguse ehk UV-kiirguse kahjuliku mõjuga oled sa kursis, eks? See valgus on aga sinisest valgusest veelgi madalam.
Viimastel aastatel räägitakse sinise valguse toksilisusest ja selle arvutamiseks on olemas lausa valem. Aga kuidas saab valgus olla toksiline? Nimelt tekivad sinise valguse mõjul silmas keemilised reaktsioonid, mis põhjustavad oluliste molekulide muutumise nö „rakutapjateks“ ehk nende töö tulemusena hävinevad fotoretseptoreid. Neid fotoretseptoreid kahjuks enam juurde ei teki – kui nad on surnud, siis ongi kõik. Sinu silmas olev kollatähn, mis on nende fotoretseptorite koduks, ei suuda enam oma tööd teha ja me kaotame nägemise. Viimasel ajal uuritakse ka seda, kas see toksilisus võib olla ka kumulatiivne ja kahjustused seda varasemad või laiaulatuslikumad, mida kauem me oleme sinise valguse käes .
Sinine valgus mõjutab ka sinu und. Nimelt pärsib sinine valgus melatoniini eritumist. Melatoniini on sul vaja aga selleks, et sa end unisena tunneksid ja seejärel ka paremini magaksid. Pole piisavalt melatoniini, pole ka und.
Sinist valgust kahtlustatakse (tõsi, kindlaid tõendeid veel ei ole) isegi diabeedi, vähi, südamehaiguste ja ülekaalu tekkimises.
Ühe uuringu järgi vähendas sinine valgus teatud tüüpi kärbeste elutsüklit tuntavalt ning suurendas neil märgatavalt neurodegeneratsiooni ehk aju funktsioonide järk-järgulist taandumist neuronite hävinemise tõttu. Lisaks tuvastati ohtralt sinist valgust saanud kärbestel ka tõsine silma kollatähni kärbumise riski tõus.
Sinine valgus ja lapsed
Iga täiskasvanu peaks tõsiselt mõtlema, kui palju aega meie lapsed sinise valguse käes veedavad. Nutitelefonide või arvutiekraanide nuhtlus ei tähenda ju ainult seda, et laps mängib teiste lastega koos või üldse liigub liiga vähe. Esiteks on probleem on selles, et väikesed lapsed kipuvad ekraane hoidma silmadele lähemal kui seda teevad täiskasvanud – nende käed on ka ju lühemad. Nii võivad lapse silmad saada kuni 4 korda rohkem sinist valgust kui täiskasvanud. Laste puhul jõuab silma üle 65% sinisest valgusest, täiskasvanutel vaid 20-50%. Seega ei pruugi lapse unehäired olla vaid une eel mängitud üliaktiivse arvutimängu tulemus, vaid nende põhjuseks võib olla ka liigne sinine valgus. Lisaks on probleem ka selles, et lapse silm on õrn ja kui sinisel valgusel peaks olema ka kumulatiivne toime, võivad praegused lapsed keskikka jõudes kannatada väga tõsiste nägemisprobleemide käes.
Nielseni 2018. aasta uuringu andmetel veedame me päevas üle 11 tunni jälgides nutitelefoni või arvutiekraani. Halb uudis on see, et sinist valgust ei saa me ainult sealt. Paraku lisavad omapoolse doosi sinist valgust ka moodsad LED- või luminofoorvalgustid.
Sinise valguse prillid tulevad appi
Paljud „arvutitööd“ tegevad inimesed on hankinud endale nn arvutiprillid ehk sinise valguse prillid (0-tugevusega ehk nägemist mittekorrigeerivad). Enamlevinud on tavalised valmisprillid lihtsate toonitud klaasidega, mis vähendavad sinu silma jõudva sinise valguse hulka. Kui sul on huvi aga oma silmi eriti hoolikalt kaitsta, siis saame sulle teha 0-tugevusega prillid nö rätsepatööna ühel või teisel allpool kirjeldatud meetodil.
Kui tellid meilt nägemist korrigeerivad prillid, siis on sul valida kahe võimaluse vahel.
- Klaasidele kantav täiendav kate, mis lisaks peegeldumisvastasele, antistaatilisele ja mustust hülgavale omadusele kaitseb ka kahjuliku sinise valguse eest. Kallimate eritellimusklaaside puhul on see kate Optikalaboris tehtavate prillide puhul (C-Max Blue kate) juba hinna sees, lihtsamate nn laoklaaside puhul teeb see su prillid kallimaks vaid paari protsendi võrra. Mõnevõrra üllatav võib kandjale algul olla asjaolu, et see kate moonutab nähtavat värvigammat, kuigi mitte väga oluliselt. Kui sa pole just disainer või fotograaf, siis pole sul sellisest probleemist ka mingit tüli.
- Sul on võimalik tellida oma prillidele klaasid, mis blokeerivad kiirgust mitte tänu pinnakattele, vaid materjali enda omadustele. Optikalaboris on see nimega BlueBlock UV-420. Selliste klaaside eeliseks on loomulikud värvitoonid ja mõnevõrra pikem eluiga, sest sinine kate ei kulu maha. See variant lisab prilliklaasidele umbes 10-20% hinnalisa.
Kokkuvõttes võime julgelt öelda, et sinise valguse prillid ei ole kindlasti mõni moeasi, mida paljud endale hangivad, aga pärast vähesed kannavad. Nii ei tasu teha. Meie soovitame pigem odavamate toonitud klaasidega valmisprillide asemel tellida endale korraliku kattega sinise valguse prillid.
Artikkel valmis koostöös Optikalaboriga