Oleks ju tore, kui unenägude “pildikvaliteedi” parandamiseks võiks pideva kandmisajaga läätsed ööseks silma jätta, eksju! Nali naljaks, aga tänapäeval peab saama sobitada läätsed oma elustiiliga, mitte ei pea läätsede kandmise tõttu elustiili valima. Kui oled aktiivne, liigud palju ja oled ehk pisut mugavgi, siis pideva kandmisajaga läätsed võivad olla sulle heaks lahenduseks.Mida sa neist läätsedest teadma pead ja mida nende kandmisel arvesse võtma?
Mis on pideva kandmisajaga läätsed?
Pideva kandmisajaga läätsi kutsutakse ka ööpäevaringseteks, mõnikord ka pika kandmisajaga või pikendatud kandmisajaga läätsedeks. Neid läätsi võid silmas hoida ööpäevaringselt – ka siis, kui magad. Selliseid läätsi on kahe tüüpi:
• kuni nädalase kandmisajaga;
• kuni 30päevase kandmisajaga.
Näiteks Purevision 2 HD (Bausch + Lomb) ning Air Optix Night & Day (Alcon) läätsi on lubatud kanda kuni 30 päeva. 2 nädalase kandmisajaga on Biofinity, AirOptix plus Hydraglyde, Acuvue Advance ja Acuvue Oasys.
NB! See, et läätsedel on märgitud 30päevane kandmisaeg, ei tähenda tegelikult, et sa võid need iga kuu 1. kuupäeval silma panna ja kuu lõpus ära võtta. Tootjad ütlevad, et sa võid neid kasutada järjest 7 päeva (st 6 ööd) ja seejärel teha vähemalt ööpäevane paus, et anda silmadele puhkust. Peale korralikku pesemist võid samad läätsed uuesti silma panna ja kanda uuesti 7 päeva. Sellist rütmi jätkad, kuni 30 päeva läbi saab.
Pika kandmisajaga läätsede eelised
Pika kandmisajaga läätsi eelistavad enamasti inimesed, kes on aktiivse eluviisiga või spordivad palju. Nende läätsede kasutajad vajavad neid sageli ka töö tõttu (armees, pääste- või haiglatöötajad) või juhul, kui neil pole lihtsalt võimalik käsi vabana hoida ja kogu aeg prille puhastada. Arstid on määranud neid läätsi ka teatud silmaprobleemide puhul – üheks näiteks on amblüoopia ehk laisk silm.
Sageli on pika kandmisajaga läätsede kasutajad ka inimesed, kel on väga halb nägemine ning kelle jaoks on oluline öösel ootamatult üles ärgates vähemalt midagi näha. On ju tõepoolest mugav hommikul silmi avades kohe selgelt näha ja mitte voodi kõrvalt prille kobada? Kindlasti tundub sulle ka ahvatlev, kui ei pea õhtul läätsede silmast võtmise ja pesemisega jahmerdama ja hommikul seda protsessi vastupidises järjekorras jälle läbi tegema.
Pideva kandmisajaga läätsed ehk ööpäevaläätsed jõudsid esimest korda läätsekandjateni 1981. aastal USAs. Sellest ajast saadik on kontaktläätsede materjal ja disain muidugi mõõtmatult palju edasi arenenud. Tänapäevased pika kandmisajaga läätsed tehakse silikoonhüdrogeelmaterjalist ja nad on õhemad kui tavaläätsed. Nii et tavaläätse ei saa kindlasti kanda kui ööpäevast läätse. Silikoonhüdrogeelmaterjali hapniku läbilaskevõime on väga hea ja pisikese liialdusena võib öelda, et läbi silikoonhüdrogeelmaterjalist läätse jõuab silmani peaaegu sama palju hapnikku kui ilma läätseta silmani. Need läätsed on ka üpris pehmed ja mugavad ning tänu läätse pinda niisutavale töötlusele ei kuiva silma pind nii kiiresti ja lääts püsib ka kauem puhas.
Kuid sellegipoolest võid pika kandmisajaga läätsede puhul maksta mugavuse arvelt lõivu oma silmade tervisele. Miks?
Pideva kandmisajaga läätsedega seotud riskid
Hoolimata sellest, et silikoonhüdrogeel laseb üpris hästi hapnikku läbi, ei lase mitte ükski lääts läbi kogu hapnikku. Päeval on sul silmad lahti ning tänu sellele on hapniku juurdepääs silmadele üpris hea. Kuid magades sulged sa silmad ning silmalaugudest saab barjäär, mis vähendab hapniku ligipääsu. Tõsi, silmalaugudes asuvate veresoonte kaudu liigub siiski ka hapnik, kuid seda ei pruugi olla piisavalt, et su silmi tervena hoida.
Kuna sa ööpäevaste läätsede puhul neid silmast õhtuti ära ei võta ning ei pese, siis silma ja läätse vahele jäävas soojas „pesas“ võivad end väga hästi hakata tundma bakterid ja mikroorganismid. Tuletame meelde, et öösel on sul silmalaud suletud ning tingimused bakterite paljunemiseks eriti head. Kuna läbi läätse ja suletud silmalaugu ei pääse silma pinnani kuigi palju hapnikku, on ärritus või põletik kerge tekkima. Kuiva silma sündroomist rääkimata.
Kuidas sa saad pideva kandmisajaga läätsede puhul riske vähendada?
• Ära pikenda läätsede kandmisaega omavoliliselt;
• pese hoolikalt käsi enne läätsede või silmade puudutamist;
• võta läätsed enne ujumist silmast ära;
• ära suitseta, katsu mitte viibida ülemäära tolmustes või halva õhukvaliteediga ruumides;
• kui on vähegi võimalust, siis võta enne uinumist siiski läätsed silmast ära;
• jälgi alati oma optometristi soovitusi ning kindlasti tootja poolt ettenähtud kandmisrežiimi (nt 7päevane kandmistsükkel).
Enne pika kandmisajaga läätsede ostmist konsulteeri oma optometristiga!
Tema oskab öelda, kas seda tüüpi läätsed sinu silmale üldse sobivad ja kui jah, siis millised.
Kui läätsi kandes hakkavad silmad punetama, tekib vähimgi ärritustunne või muutub nägemine häguseks, siis võta läätsed kohe silmast ära ja pöördu optometristi või silmaarsti poole.
Ja pane palun tähele!
Nii nagu maanteel tähistab 90 km/h maksimaalset, mitte kohustuslikku sõidukiirust, siis läätsede puhul tähistab 30-päevane kandmisaeg MAKSIMAALSET lubatud kandmisaega. See 30 päeva ei ole soovitusliku tähendusega, võta seda pigem hoiatusena. Ja ära üllatu, kui sinu silmad ei talugi lubatud maksimaalset 30-päevast kandmisaega.
Kui oled ise vastutustundlik ja jälgid oma optometristi ja tootja soovitusi, siis on suur tõenäosus, et tänu pideva kandmisajaga läätsedele ei jää sul elus midagi tegemata ja mugavam on kohe kindlasti!