Kui sinu silma satub tugev valgusvoog, siis tänu pupilli ehitusele, silmade kissitamisele ja sulgemisele suudad sa enamasti oma silmi üleliigse valguse eest kaitsta. Kuid UV-valgus ei ole nähtav ja silmale samamoodi tajutav ning seetõttu sul sama kaitsereaktsioon ei rakendu.
UV-kiirgust on 3 tüüpi. Suurem osa Päikeselt maale jõudvast UV-kiirgusest on UVA-kiirgus.
UVB-kiirgust jõuab maale juba palju vähem ning UVC-kiirgus kaob juba maakera atmosfääri ülemistes kihtides. Teatud koguses UV-kiirgust me talume ja näiteks D-vitamiini moodustamiseks kehas on meil seda isegi lausa vaja.
Kuid liigne UV-kiirgus on inimesele ohtlik – nii nahale (naha enneaegne vananemine, nahavähk jne) kui silmadele. Veelgi tõsisemalt tuleb suhtuda asjaolusse, et selle toime silmadele on kumulatiivne – see tähendab, et kahjustus koguneb ja summeerub elu jooksul. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel võib kuni 20% hallkae ehk katarakti juhtudest olla põhjustatud inimese liiga sagedasest või intensiivsest kokkupuutest UVB-kiirgusega.
Mis on lumepimedus?
Lumi peegeldab tagasi kuni 80% ultraviolettkiirgusest. Kui sa oma silmi ei kaitse, siis kõrgel mägedes ereda päikese, väga puhta ning kirka õhu ja lume tõttu võivad silmad kahjustuda juba kümmekonna minuti jooksul.
Tüüpilised lumepimeduse sümptomid on järgmised (võivad esineda kõik või mõned):
• valu ja põletustunne silmas;
• punetavad silmad;
• nägemise hägustumine või kaotus;
• vesised silmad;
• pidev tunne, et „liivatera“ on silmas;
• valgustundlikud silmad;
• paistes silmalaud;
• peavalu, halo valgusallikate ümber.
Selle nähtuse meditsiiniline nimetus on fotokeratiit. Tegemist on siis silma sarvkesta valguspõletusega ning lumepimedus on üks selle ägedamaid vorme. Õnneks siiski suudavad silmas olevad rakud mõne päeva jooksul taastuda ja normaalne nägemine tuleb tagasi tavaliselt 24-48 tunni jooksul.
Lumepimedus ilmneb tavaliselt samamoodi nagu päikesepõletus – peale päikese käes olemist paari tunni jooksul. Kui sul on läätsed silmas, siis võta need kohe ära ja kasuta prille niikaua, kuni silmad on uuesti korras. Kasuta niisutavaid silmatilku, hoia silmi tugeva valguse eest ning võid ka toas päikeseprille kanda. Tugevalt häiriva valu korral võid ka valuvaigisteid võtta. Märg jahe mähis silmade peal annab samuti leevendust. Kui ärritus on väga tugev või ei näita 24 tunni jooksul taandumise märke, siis pöördu silmaarsti poole.
Kuidas silmi lumepimeduse eest kaitsta?
Ennetamine on alati lihtsam kui hilisem tagajärgedega tegelemine. Kasuta korralikke UV-kiirguse eest kaitsvaid päikeseprille – suusapuhkusel kaitsefaktoriga vähemalt 3 või 4 ning 100% UV filtriga. Suusatamisel oleks veelgi parem kasutada spetsiaalseid suusaprille – nende laiad servad ja sangad kaitsevad sind ka külgedelt ligipääseva UV-kiirguse eest.
Meie laiuskraadil ei oska me kahtlustadagi, et ka pilves ilmaga võib nahk või silmad kahjustuse saada. Aga UV-kiirgus pääseb tegelikult meieni ka läbi pilvkatte, nii et kaitse silmi ka siis.
Lumepimedus ei pruugi esineda ainut lumega. Ka lõunamaareisil olles võib heledalt liivalt või selgelt veelt peegelduv UV-kiirgus ohtlik olla, nii et pane päikeseprillid ette ja servaga müts pähe.