Millised on kõige kummalisemad silmahaigused? Mõned neist on nii haruldased, et neid esineb maailmas vaid üks iga paari aasta järel. Teised kummalised silmahaigused on aga nii sagedased, et neid esineb ilmselt paaril-kolmel inimesel Eestiski.
1. Karvane silmamuna.
Kehal kasvavad karvad peaaegu igal pool ja seda peame me normaalseks. Aga kas karvad võivad välja kasvada ka silmast? Jah, võivad küll! Sel puhul on tegemist silmas paikneva tsüstiga (väikese kasvajaga), mis koosneb naharakkudest, mis suudavad karvu kasvatada. Vaata pilti siit.
2. Kaks pupilli ühes silmas.
Selle üliharuldase patoloogia puhul on ühes silmas kaks pupilli, mis suudavad kumbki omaette toimida. Sagedamini esineb nähtust, mille puhul küll tundub, et silmas on kaks pupilli (või isegi kolm), kuid nö teise pupilli puhul on tegemist hoopis iirises oleva auguga.
3. Silmad erinevat värvi.
Selle nähtuse nimi on heterokroomia. Heterokroomia puhul on a)inimese silmad erinevat värvi või b)iirises koos mitu erinevat värvi. Heterokroomiat esineb umbes 0,5-0,6% inimestest ning see võib olla kaasasündinud (geneetiline), kuid võib olla tekkinud ka elu jooksul kas mõne haiguse või vigastuse tõttu.
4. Mustad silmad.
Selle nähtuse puhul tundub, et inimesel ei ole silmas iirist. Tegelikult on iiris küll olemas, kuid see on nii väike ja pupill on nii suur, et jääb mulje, et silmad on üleni mustad.
5. Punased silmad.
Siin all ei mõelda mitte nö verdunud silmavalgeid, vaid pigem selliseid nagu küülikul. Küülikut oled ju näinud? Punaste silmadega? Samasugused silmad on ka albinismiga inimestel – neil, kelle keha ei tooda geneetilistel põhjustel piisavalt melaniini. Melaniin on pigment, mis annab sinu juustele, nahale ja silmadele värvi. Albinismiga inimestel on pigmenditud (meile paistab, et valged) juuksed ja nahk – isegi negriidse rassi esindajatel on nende krässus juuksed valged ning samuti ka nahk. Silmade vikerkest on albinismiga inimestel enamasti küll helesinine, kuid mõnel siiski ka punane. Punase värvi saavad silmad läbi iirise kumavatest veresoontest.
6. Kassisilm.
Kui sa vaatad kassi silma, siis näed, et tema pupill on kitsam, pigem kriipsukujuline. Mõnel inimesel näeb silm välja nagu kassi silm tänu kromosoomihäirele. Seda nähtust esineb hinnanguliselt üks 50 000-150 000 sünni kohta, nii et kindlasti on ka Eestis selliseid inimesi.
7. Verepisarad.
Seda üliharuldast silmahaigust, mis paneb inimesi verepisarad nutma, on sajandite jooksul peetud jumala saadetud märgiks – nagu ka stigmasid (Kristuse surihaavadele sarnanevad iseenesest kehale tekkivad märgid). Kuigi täpselt pole teada, mis verepisaraid põhjustab, on kõige tõenäolisemateks süüdlasteks hormonaalsed muutused, kasvajad või silmapõletikud. Üks uuring väidab, et ligi 20% viljakas eas naistel võib pisarates tuvastada väikeses koguses verd. Kuid iga paari aasta järel räägivad ajalehed jälle mõnest inimesest, kel ilma igasuguse haigusdiagnoosita voolavad silmist verepisarad.