Tegelikult ei tee ükski lääts silmale „head“ – see tähendab, et ükski neist ju ei tee silma ennast paremaks ja tegemist on ikka ja alati võõrkehaga. Küsimus tuleks esitada pigem nii, et kas ööpäevased läätsed on silmale ohutud?
Valged tükid läätsel (läätse pinnal) on põhjustatud asjaolust, et pisarad sisaldavad lipiide (vees mittelahustuvad ühendid nagu rasvad, õlid, vahad jm) ning valke. Mõningatel juhtudel võib põhjuseks olla ka pisaravedeliku koostise muutumine hormoonide, dieedi või ravimite kasutamise tagajärjel.
Suuremale osale kontaktläätsede kandjatest on see ilmselt tuttav tunne, kui lääts ei tule silmast ära! Kontaktlääts võib jääda kinni silmamuna peale või ka silmalau alla.
Pisaravedelikku eritavad pisaranäärmed ning selle vedeliku koostis on vägagi keerukas. Kui Sa silma pilgutad, kandubki pisaravedelik üle silma pinna, niisutades seda. Pisaravedeliku kihi paksus on vaid 0,001 mm, kuid sellest hoolimata suudab see silma sarvkesta toita ja nakkuste eest kaitsta.
Kontaktläätsede ja prillide retseptidel on kirjas lisaks sarnastele parameetritele ka mõned erinevad. Nii näiteks on läätsede puhul lisaks vaja teada ka läätse kumerust ja diameetrit.Kuid suurt hulka lühendeid kasutatakse mõlemal retseptil.
45% inimestest ei pese enne läätsede silma panemist käsi! Vähemalt ütleb nii üks väljamaa uuring! Halb hügieen on läätsekandjate puhul tavaliselt nr 1 põhjus silmapõletiku ehk konjunktiviidi tekkeks.
Kontaktläätsede korralik hooldamine on silmade tervise säilitamise seisukohalt ülitähtis. Kontaktläätsede kandmisel jälgi kindlasti kõiki oma silmaarsti või optometristi nõuandeid.